Esimene koolipäev algas matemaatikaga, mis oli oma teemadega meist üllatavalt maas. Tunni kord oli ka ikka väga erinev meie omast - kui meil on kuu jooksul max ühes tunnis ühel inimesel pool kodust tööd tegemata, siis siin oli healjuhul kahel-kolmel see tehtud. Mõne aja pärast sain ka kuulda nende raadiosaadet, kus seekord räägiti sellest, mis järgmisel nädalal toimub ja mis päeval mis stiilis riietus võiks olla jms ning lisaks tervitati nimepidi ka meid kui vahetusõpilasi.
Eesti keele õpetaja ootas minult juba esimesel päeval, et mul ikka kodune töö tehtud on ja pani mu nime isegi klassinimekirja. Järgnevateks päevadeks tegin siis ära. Sellele samale õpetajale meeldib ka väga hilinemisi sisse märkida niiet tal on komme uks kella helisedes lukku panna ja 5 minuti pärast lahti teha, et hilinejad sisse lasta.
Inglise keele õpetaja on neil inglane ning ilmselgelt ka terves koolis kõigi lemmik õpetaja. Ta ei pelga ropemaid sõnu kasutada ning iga teema juures oli tal oma või oma sõprade elust mingi lahe lugu rääkida. Kuulsin et ta ei pidavat ka kunagi kodutõid andma, mis teeb veel kadedamaks.
Vene keele tase oli igatahes tugevamate grupis minu jaoks natukene liiga kõrge. Või okei, seal oli veel neid, kes aru ei saanud mida õpetaja rääkis, aga ma igatahes vaatasin suht juhmi näoga ringi, ta rääkis nii kiiresti, et ma ei saanud isegi aru, mis lehekülg raamatust lahti tuleb võtta.
Bioloogia mulle meeldis, sain selle teema millest õpetaja rääkis väga hästi selgeks, kuigi me oma koolis seda teemat juba õppinud olime.
Päeva lõpuks selguski, et nad on kõigis ainetes meist maas, nädalalõpuks aga see, et füüsikas on nad siiski sama kaugel.
Ajalugu ega ühiskonnaõpetust ma kahjuks ei näinud, sest kui õigesti aru sain, siis on nendes sama õpetaja ja see õpetaja oli haige. Ühe ajaloo tunni ajal istusime kõik üheksandikud aulas ja meile pidas kõnet üks Riigikogu liige Karel Rüütli, kes jagas väga häid pehme kirjaga punaseid pastakaid. :D
Kehalises kasvatuses ma suusatada ei saanud niiet see tund oli põhimõtteliselt vaba. Kui meil lähevad tõendiga inimesed füsoterapeudiga võimlema või jalutama, siis siin ei pea midagi tegema.
Tööõpetus oli neil kuuks ajaks tüdrukute ja poiste vahel vahetuses niiet tegime poiste tööõpetuse klassis karbikesi. Puust rõnga alla liimisime põhja ja kaunistasime erivärvi nahkribadega. Ma jõudsin omaga kõige kaugemale, aga siiski on veel niimõndagi sellel teha, näiteks kaas tuleb ka veel nahaga ära katta jms ning siis see õpetaja palus mul hiljem sealt veel läbi käia, ütles et ta seletab ära mis veel teha on ja annab mulle materjali kaasa, et saan kodus ära lõpetada, ütles et see on ilus asi, kahju kui raisku läheb.
Kunstiõpetuses oli mul plaan muusikat kuulata ja A3 paber lambaid täis joonistada, aga õpetaja arvas et ma võiksin ka siiski nendega kaasa joonistada. Seekord pidid nad joonistama laua peal istuvad Mari-Liisi. Ma omaarust sodisin ruttu midagi valmis, ei hakanud maalima, sest siis oleksin jõudnud võib-olla ühe jala joonistatud, aga sain palju kiita oma töö eest siiski. :)
Klass oli väga tore ja abivalmis, kõigiga ma küll nii palju rääkida ei jõudnud, aga näiteks üks kellega ma kordagi ei rääkinud tuli mu selja tagant ja ütles, et oota, sul on midagi peas ja võttis selle ära, mis oli väga tore tegelikult, sest vahel ei tule isegi omad klassiõed-vennad selle peale, et see su peast ära võtta vms. :D
Üks mis mulle väga meeldis selle kooli juures, oli see, et puhvet on söögiruumist eraldi, sest meil ju oma koolis on nad koos ning seetõttu on järjekorrad kogu aeg kohutavalt pikad ja need kes tahaksid ainult ühte saiakest vms saada, need on kohustatud ette trügima. Teiseks nägin, et see, et teatud klassidel on omal ajal söögivahetund, on igati tõhus ja väärt proovimist ka meie kooli selline süsteem luua. Kolmandaks harjusin juba väga ära koolikellaga ja veendusin, et seda oleks ka meie koolil ikka hädasti vaja. Neljandaks on raadiosaade minu meelest üks VÄGA hea idee info edastamiseks, sest meil võib ju iga nädal koolileht välja tulla, kus kõik kirjas on, aga kui suur osa koolist neid loeb ? Võin aus olla ja öelda, et mina pole kunagi põhjalikult lugenud ja ei loe praegugi.
Teisipäeva õhtul istusime Tiina(Kohila huvijuht) juures, sõime pitsat ja jäätist ning suurem osa seltskonnast mängis vallatut aliast. Kolmapäeval, nagu Eliis ka juba rääkis, käisime mäkis ja kinos Sanctumit vaatamas. Kuigi see film polnud väga minu maitse, oli see ettevõtmine iseenesest väga tore niiet jäin rahule. :) Reedel oli jällegi Tiina juures istumine, kuigi Tiinat ennast ei olnud, siis mängisime jällegi Aliast, sõime kooki, vaatasime videosid jms.
Kokkuvõttes jäin nädalaga väga rahule. Võib-olla isegi liiga rahule, et oli kurb ära tulla. Igatahes tänaks kõiki tegelasi: Juhanit(Jukut), väikest Tiinat ja Eliisi, kes olid koos minuga vahetusõpilased, esimesed kaks olid Viljandist. Siis teist Tiinat, kes meile kõiksugu tegevused korraldas ja üleüldse selle eest hoolt kandis, et kõik ikka hästi sujuks ja meil tore oleks. Raunot, Romili, Evelini, Janarit ja ka Tõnist, kellega vähe kokku puutusin, aga tänu kellele ma esimesel päeval söökla üles leidsin, kuna ta minuga kaasa tuli. Suur-suur tänu Mari-Liisile kindlasti ning oma pinginaabritele ja ülejäänud klassile ka + veel mõnele, kellega ühes seltskonnas sai viibitud. :)
Loodan, et näeme varsti jälle ning mina omalt poolt loeksin kogu selle ettevõtmise õnnestunuks. :)
Johanna
